Kuulata hoolega Eesti Vabariigi presidendi T.H. Ilvese 24. veebruari kõnet,
*kirjutada välja, millise tonaalsusega on kõne
*millistelprobleemidel ja valupunktidel president peatub
*milline on kõne stiil - õpetav,rahulik, käskiv jne,
*võrrelda seda ka möödunud aastase kõnega-leida sarnasusi ja erinevusi.
*arvutil koostada analüüsiv kokkuvõte eesti keeles - 180-200 sõna
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteJorgen Holm 12D
Selle aasta kõnes oli näha mõjusid hiljutisest Haapsalu lastekodu õnnetusest. Lisaks leinaseisakule muutis see kogu kõne tonaalsuse murelikumaks ja mõtlikumaks. Kõnes jäi stiil endiselt rahulikuks nagu T. H. Ilvesele kohane. Kõne üldplaanis oli tähtsaim pidepunkt Eesti taasiseseisvumise eesolev 20. aastapäev, mitte enam eelmise aasta kõnes olnud vabadussõda. Tähtis oli ka küsimus, kuidas Eesti peaks edasi liikuma nüüd, kui mitmed 20 aasta eest püstitatud ülesanded on täidetud. Toomas Hendrik Ilves tunnustas valitsust, et oli suutnud sellel raskel ajal riigi majanduslangusest läbi vedada ilma väga suurte probleemideta, kuid siiski leiab ta, sarnaselt eelmise aastaga, et Eestil on hädasti vaja haldusreformi. Samuti kiitis ta riigi kodanikke kodanikualgatuste eest, mis on üldiselt Eesti elu parandanud. Ta mainis tööpuudust vähem kui eelmisel aastal, ka siis rääkides rohkem oskuste puudusest. President innustas meid kõiki osa võtma eelolevatest valimistest ja rõhutas, et ka meil endal on vaja teha valikuid meie enda elu kohta. Läbi selle näitas ta, et oleme saanud eurooplasteks ja oleme Põhjala riikide seas. Tänu sellele seigale ei ole meil enam vaja otsida tunnustust välismaalt, sest me oleme omanäolised ja me oleme säilitanud oma kultuuri läbi okupatsiooniaja ja nüüd on vaja ennast avada, vaid nii saame olla vabamad. Kõnes oli rõhutatud, et meid on vaid miljon ja me peame olema ühtsemad ja üksteise vastu hoolivamad, tolerantsemad, sellega tagame turvalisuse endale ja ka teistele. Ilves tõi välja sarnaseid jooni 20 aasta taguste Baltimaade ja praeguste Põhja-Aafrika riikide vahel, sellega öeldes, et muutused ei ole tingimata halvad ja vaid tulevik näitab, mis on ees.
President Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeval
ReplyDeleteHenri Kunstmann 12D
President Ilves alustas oma iseseisvuspäeva kõne leinaseisakuga, et mälestada möödunud pühapäeval hukkunud lapsi. Tänavuse aasta peateemaks oli hoolivus ja võrdsus inimeste vahel. Ta kutsus ülesse märkama inimesi enda ümber ja hindama neid. Eestlasi on vähe ja hoolivusega saavutame edu.Kõnes käis läbi võrdsus ja kõnet kuulates, tundus, et Toomas Hendrik Ilves räägib riigist, mis on meie kõigi oma. Kõnet pidades ei tundunud, et president on kõrgelt teistest üle, vaid ta on osa rahvast. Samas arutles president Eesti mineviku ja tuleviku üle. Üks verstapost on möödas.20 aastat. Kuhu edasi? Toomas Hendrik Ilves mõtiskles järgneva põlvkonna väljakutsete üle ja ta rõhutas võrdsust ja elukvaliteedi parandamist, et peatada rahva väljaränne. Peale taasiseseisvumist soovis Eesti saada tugevaks Põhjala riigiks ja ta nentis, et see hakkab tõeks saama. President hoiatas- Eesti on viimase 20 aastaga oma kultuuri säilitamisega muutunud kinniseks riigiks. On aeg muutuda avatumaks ja sallivamaks rahavaks. Mida avatum on meie ühiskond, seda tugevam on meie kultuur. Käes on aeg lõimuda teiste rahvastega.
Eesti ei ole veel valmis. Jumal tänatud. Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel.
This comment has been removed by the author.
ReplyDelete"Presidendi kõne analüüs"
ReplyDeleteMonika Turba 12.d
President T.H. Ilves pidas vabariigi aastapäeva kõne 24.veebruaril 2011 Estonia kontserdimajas. President alustas kõnet leinaseisakuga, et mälestada Haapsalus hukkunud lapsi. President rääkis väga rahulikul ja kohati isegi murelikul toonil, seoses Haapsalus toimunud õnnetusega, kuid probleemidest kõneles konkreetselt. Kõne stiil oli rahulik. Põhilisteks probleemideks pidas president Ilves seda, et rahvas peab hakkama parandama oma elukvaliteeti ja muutuma sallivamaks ja hoolivamaks rahvaks. Muuta riik selliseks, kus me ise elada soovime. Põimida Eestit veelgi Euroopaga, et oleks julgem olla mitmeid kordi räsitud kodumaal. Presindent rõhutas ka seda, et kindlasti peab iga inimene minema valima ja kujundama oma tulevikku ise. President mainis ära ka selle, et eestlased kolivad välismaale ja leidis, et selle taga ei ole madalamad palgad, vaid siiski suletus kodumaal. Loomulikult rääkis presindent mitmel korral ka Haapsalus toimunud tragöödiast ja kutsus inimesi üles üksteisi rohkem abistama. Eelmise aasta kõnes rõhutas president eelkõige tööpuudust ja hariduse struktuuri parandamist, kuid samas ka selle aasta probleemi elukvaliteedi parandamist. Möödunud aastal oli president Ilvese kõnes samuti välja toodud probleem, et eestlased kolivad välismaale. Kohati sarnaneb selle aasta kõne eelmise aasta kõnega, kuid on juurde tekkinud uued probleemid, mida tuleb lahendama asuda.
"Presidendi kõne analüüs"
ReplyDeleteKarli Saar 12d
24.veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva auks kõne. President Ilves rääkis oma kõnes rahulikult ning õpetlikult.
Kõne oli ilus ja rääkis tähtsatest asjadest aga selle tonaalsus oleks võinud kriitilisem olla. Varasematel kordadel on president peatunud teravamatel ja olulisematel teemadel ning tekkis tunne, et kõne oli seetõttu pehme, et president ei taha presidendivalimiste aastal kellegagi tülli minna. President Ilves ei puudutanud poliitikat peaaegu üldse, eelnevates kõnedes keskendus Ilves palju rohkem lähenevatele valimistele. Mitu korda peatus president aga Haapsalu lastekodu tragöödiat, Ilves ütles, et see sündmus puudutas teda väga isiklikult, kuna aastate eest tegeles ta isiklikult selle lastekoduga. President rõhutas, et me peaksime olema sallivamad ja hoolivamad, kuid minuarust on eestlased küllaltki sallivad ja hoolivad üksteise ning välismaalaste vastu. Ilves ei puudutanud väga tööpuuduse ning majanduskriisi probleemi, millest ta rääkis mõõdunud aasta kõnes laialt, kas tööpuudus ning majanduskriis ei ole enam niivõrd aktuaalne teema, kui eelmisel aastal? Arvan, et see teema on endiselt vägagi aktuaalne, kuid president Ilves ei peatunud sellel teemal väga, eelmise aasta kõnes oli aktuaalne ka eurole ülemineku teema, nüüd, kui meil on euro olnud pea 2 kuud, ei peatutud ta sellelgi teemal pikalt.
President Toomas Hendrik Ilvese kõne oli pikk ning ilus, kuid kõne tundus kohati kui ühtlane jutt, millest puudusid mõningad olulised ning teravamad teemad.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteRiina Asumets
12d
Kuulasin 24. veebruaril Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõnet. President alustas oma kõnet leinaseisakuga, sest mälestati Haapsalu lastekodus toimunud põlengu ohvreid. Tema kõnestiil oli nagu eelmiselgi aastal väga õpetlik ja kurb. President tõstatas üles, et väikeses Eesti riigis elades peaksid eestlased hoolima ja suhtuda oma ligimestesse sallivuse ja austusega. President tunnustas Eesti rahva ühtsust, uskudes heasse tulevikku, rõhutades, et eestlased on saanud hakkama ajaloo probleemidega ning lootes ka edaspidiste probleemide lahendamist. Ta väitis, et iga täisealine inimene osaleks valimistel, millega aitab kaasa Eesti kujunemisele, eriti tunnustas Toomas Hendrik Ilves, et Eesti on imekspandavalt kiiresti arenenud viimase 20 aastaga, luues palju seltse ja kodanikualgatusi, nagu „Teeme ära“, supiköögid, et muuta Eesti paremaks kohaks, kus elada. President tõstatas ka olulise küsimuse kuhu Eesti liigub ja mis on ta eesmärk. Kõik Eesti eesmärgid on senini täitunud, on võetud vastu euro ja Eestist on saanud kõige integreeritum riik põhjamaadest.
Suuremaks probleemiks sel aastal, nagu eelmiselgi aastal, on tööpuudus, mis on muutunud stabiilsemaks, aga hakkab jälle halvemuse poole minema. Veel on suureks probleemiks hindade tõus, mida ei pidanud juhtuma aga majanduslik olukord soosis. Suurem probleem ja valupunkt on vaesus, eriti lastega peredes, kus peamiseks sissetulekuks on laste toetus, kuid raha läheb perele söögi ostmiseks, seepärast tegi Toomas Hendrik Ilves juba eelmise aasta kõnes ettepaneku soodustuste sisseviimiseks: maksudes, transpordis, toitudes, et saada üle Eesti majanduskriis. Haapsalus toimunud õnnetusele rõhutades, kutsus T. H. Ilves eestlasi üles usaldama ennast ja uskuma kaaskodanikesse, et Eestist saaks salliv riik, kus ei elaks iseloomult tundetud ega kalgid inimesed.
"Presidendi kõne analüüs"
ReplyDeleteRiina Kuusk 12D
24. veebruaril pidas President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva auks kõne. Alustuseks mälestati Haapsalus hukkunuid leinaminutiga. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja sõnastas tähtsamad eesmärgid tulevikuks. Kõne oli õpetlik, suunav ning suursugune, milles oli kasutatud palju sümboleid.
Oma kõnes tunnustas president ausust rahva vastu, seda et oleksime ausad üksteise suhtes ja ka erakonnad valijate suhtes. Ta kutsus kõiki üles valima, et ei valitaks nende eest vaid nemad saaksid valida just sellise tuleviku nagu ise tahavad. President puudutas ka ligimesearmastust ja võrdõiguslikkust, et ei ole tähtist kes on sinu vanemad või kust sa pärit oled, kõigil peavad olema võrdsed õigused, võimalused ja inimesed võiksid rohkem hoolida teineteisest. Rääkis, et otsime kinnitust meie olemasolust ning ei märka oma tublisi inimesi enne kui neid on välismaal tunnustatud. Piisavalt on tegeletud säilitamisega ja nüüd on Eestil aeg edasi liikuda, kuna maailm muutub ja Euroopa riigid näivad üksinda kahvatutena tõusva Hiina taustal. Tööpuuduses oleme tänavu paremal järjel kui eelmise suure kriisi ajal, kuna nüüd on olemas töötuskindlustus.
Erilist tähelepanu pälvisid töötus, valimised, ligimesearmastus ja hariduse võimalused. President leidis, et Eestist on saamas Põhjala riik, kes on leidmas oma kohta sellesse Euroopa osasse kuhu oleme tahtnud juba aastaid kuuluda.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteCäroly Saksakulm 12D
24. veebruaril toimus taas traditsiooniline vabariigi aastapäeva ball. Sealseks tavaks on saanud kontsert, mille alguses peab president kõne. Seda peetakse ühtlasi ka aasta tähtsaimaks kõneks presidendi poolt, kus ta peatub tähtsamatel Eestit puudutavatel küsimustel.
Sel aastal toimunud kõnes peatus president Toomas-Hendrik Ilves esmalt 20.veebruaril Haapsalus toimunud väikelastekodu põlengul, kus hukkus 10 inimest. Ta palus hetkes kõigil püsti tõusta ja mälestada hukkunuid. Järgnevalt tõi välja, et Eesti kui väikeriigi jaoks on iga inimene oluline ning on tähtis hoolida kõigist meie lähedastest ning ka nendest, keda me ei pruugi tunda. Üks parimaid mõtteid oli, et tuleb hoolida kõigist ja kõigest ennem seda kui midagi juhtub, mitte alles pärast suurt tragöödiat.
Teine tähtis osa kõnest oli see, kui president tõi välja, et sel aastal saab 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Oluliseks pidas president ka seda, et eestlased kaotaksid ära oma hirmu tundmatu ja uue eest. Hirm siis kultuuri hääbumise eest ning maailmale avatumaks saamiseks.
Üldiselt võib pidada selleaastast presidendi kõnet nukra alatooniga ning puudutas rohkelt seda, milleni Eesti on jõudnud ja kuhu tal on vaja jõuda. Üsna tähtsaks pidas president ka seda, et Eesti elu ei edenda vaid riigimehed, vaid kogu rahvas. Võrreldes eelmiste aastate kõnedega oli see õpetlikum ning tõi rohkem selle välja, mis on tegelikult elus oluline. Hoolimine, armastus ligimeste üle ja ka riigi küpsemiseks ning arenguks.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteKristiina Ader 12D
24. veebruaril, Eesti Vabariigi sünnipäeval, pidas president Toomas Hendrik Ilves traditsioonilise aastapäeva kõne, kus käsitles aasta jooksul toimunut- nii ilusat kui valusat.
Eesti riigi 93. sünnipäeva kõnes ütles president juba alguses, et ei kavatse rääkida päevapoliitikast, vaid inimestest. Riigipea avaldas muret, et eesti rahvas on liialt suletud. Oleme pidanud aastasadu säilitama meie keelt, kultuuri ja jonnakust, kuid nüüd, mil oleme juba 20 aastat vabad olnud, peaksime end avama teistele rahvastele ning tegelema lõimumisega. Ta pidas tähtsaks just integratsiooni Euroopa Liiduga. Presidendi sõnul muutub Hiina majandus üha võimsamaks ning isegi suurtel Euroopa riikidel on raske Hiinaga konkureerida, mistõttu peavadki Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ajama ühist majanduspoliitikat, et maailmamajanduses konkureerida. Kui eelmine põlvkond tegeles meie endi, meie keele ja kultuuri säilitamisega, siis uued põlvkonnad peaksid presidendi sõnul töötama selle nimel, et meist saaks hooliv ja salliv rahvas ning seda armastuse ning hoolimise teel.
Eelmise aasta kõne teemaks olid peamiselt majandusraskused ja sellest lähtuvad probleemid. Sel aastal rääkis president eelkõige eesti rahvast ning selle tulevikust. Mõlemas kõnes puudutas ta eestlaste välismaale kolimise probleemi. Üldiselt rääkis president rahulikult, kuid aeg-ajalt kumas tema sõnadest läbi ka kurbus, eriti kui ta rääkis isiklikust kogemusest puuetega lastega.
Oleme iseseisvad olnud 20 aastat. Nüüd on aeg avada end maailmale- see oli presidendi sõnum eesti rahvale.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteReet Salumaa 12D
Eesti Vabariigi 93. aastapäeval pidas president Toomas Hendrik Ilves selle auks kõne. Kõne alustas ta leinaseisakuga Haapsalu lastekodu põlengus hukkunute auks. See punkt oli oluline, kuna meie riik on väike ning seetõttu mõjutavad seesugused tragöödiad meid rohkem. Rahvas peaks olema hoolivam teistsuguste inimeste vastu igapäevaselt, mitte vaid siis, kui juhtub seesugune õnnetus. Sellest tulenevalt oli kogu kõne toon nukker. Poliitikast rääkis president kõnes vähe.
President kasutas kõnes "meie" vormi, viidates sellele et ta on ühtne meie pisikese rahvaga. Kõne oli rahulik ja õpetlik. Presidendi arvates on järgnevad põlvkonnad meie rahvale väga olulised ning on kurb, kui paljud noored eestlased lahkuvad meie riigist. Eesti peaks olema koht, mis on turvaline ja kuhu inimesed tahaksid lahkumise korral kindlasti tagasi tulla.
Varasemates kõnedes on president rääkinud tööpuudusest ja raskuste käes vaevlevast riigist, seekord rõhus ta aga rahvuse ühtluse tähtsusele ning kutsus üles inimesi olema sallivamad ja hoolivamad. Presidendi jaoks oli ka tähtis see, et rahvas osaleks kindlasti valimistel. Ta ütles, et kõige tähtsam osa riigis ongi rahvas. Just rahva arvamus on kõige olulisem, kuna see teebki riigist riigi. Kriitikat sai aga eestlaste suletus. Peame küll tähtsaks meie keelt ja kultuuri, kuid see võib muuta meid isoleerituks teiste rahvaste suhtes. Eestlased peaksid leidma tasakaalu traditsioonide säilitamise ja avatud olemise vahel.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteMikk Sepp 12D
Presidendi kõne oli 2011.aastal rahulik, küllaltki õpetlik. Eelnevalt on kritiseeritud president Ilvese halba hääldust, kuid tänavu oli jutt palju parem ja hääldamine eestlaslikum. Samas on räägitud, et president võtab pidevalt keeleõpet, et rahvakriitikat leevendada.
Probleemideks oli enamasti sallivus, hoolivus ja suhtumine üksteisesse. Suur rõhk oli pandud meie rahvusele, sest meid on ikkagi väga väga vähe võrreldes teiste riikidega.
Räägiti eelnevalt päeval juhtunud lastekoduõnnetusest, selle juhtumi puhul oli ka eelnevalt leinaseisak. President rääkis, et ta on palju tegelenud just selliste lastekodulastega ja see oli hea. Räägiti ka sellest, et me peaksime oma elu paremaks muutmise nimel rohkem pingutama ja venelastega sallivamad olema. Kui tahame oma rahvuslust hoida ja säilitada, siis tuleb üksteist hoida. Jutuks tuli Euroopa Liit, mis pidi meile andma võimalusi töötamist välismaal ja paremat palka. Sellele suurele palgale välismaal on nuhtuluseks saanud paljude eestlaste väljaränne, sest Eestis ei maksta piisavalt raha(noored arstid, teadlased, kes suunduvad palju Soome). Eelnevalt on räägitud maailma tabanud majanduskriisist, millest tookord ei võetudki sõna. Kõne stiiliks oli pigem rahulik, tundus vahepeal, et lausa nutmise poole. Sarnasusest võib tuua eelnevate aastatega rahvusluse teemat.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteLiis Tiitson 12D
24. veebruaril, Eesti Vabariigi 93-ndal sünnipäeval, pidas Toomas Hendrik Ilves aastapäeva kõnet. Kõne algas leinaseisakuga, kui Ilves palus kõigil tõusta Haapsalus hukkunute mälestamiseks.
Oma kõnes ei soovinud president rääkida päevapoliitikast vaid Sinust, Minust ja meie naabrist ning kõigist Eesti inimestest. Me eesmärk on olnud põimuda, lõimuda, olla seotud ja sidustatud Euroopaga, et meil oleks julgem elada. Et meid ei kummitaks okupatsiooniaegne hirm.
Ilves peatus ka korraks valimistel ja rohkem meie endi valikutel. Mida me saame ise paremaks muuta ja mida meie edasine tee ette võib tuua. Et me hooliksime oma ligimesest ning ei oleks tigedad ega kadedad. Et me oleksime uutele asjadele rohkem avatud.
Selle aasta kõnes rääkis president rohkem Eesti rahva tulevikust, kuid eelmine aasta peatus rohkem majandusraskustel ja probleemidel, mis kaasnesid sellega. Kõne tonaalsus oli kurva võitu eriti alguses, kui ta rääkis õnnetusest. Oluliseks pidas president seda, et inimesed oleksid julgemad ja et Eesti elu edandab ka kogu rahvas mitte vaid riigimehed. Kõne stiil oli õpetlik ja samas ka rahulik. Ta tõi välja, mis on inimese elus siiski oluline.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteMartin Valge 12D
Presidendi kõne algas leinaseisakuga Haapsalu väikelastekodu põlengus hukkunute mälestamiseks. Samuti palus kõigil saalisolijatel ja kodudes televiisori ees istujatel leinaseisakuks püsti tõusta. President Toomas Hendrik Ilvese kõne oli tooniliselt väga positiivne ning omas sügavat mõtet. Ta pööras tähelepanu eelkõige raskustele, mille on eestlased läbi elanud peale okupatsiooni alt pääsemist. Rõhutas ka seda, mida oleme pidanud läbi elama, et saavutada oma ühiskonnas arengut. Meid on nähtud ja nüüd tuleb edasi liikuda. Ta kiitis kultuurisäilitamist, aga lisas sinna juurde, et kogu säilitamise juures on Eesti jäänud siiski kinniseks. President mainis ka, et me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Probleemidest tõi president esile töö-ja tööjõupuuduse ning ka oskuste puudumise, kuid tõi esile tõsiasja, et erinevalt eelmise suure kriisi ajast on meil nüüd töötuskindlustus olemas. Seetõttu oleme paremas olukorras. Kõnes rääkis ta euro kui ühisraha vastuvõtust ja sellest tulenevast enesekindlusest ning turvatundest. Hr. Toomas Hendrik Ilves tõstis veel esile vabadust, mille me oleme saavutanud ja säilitanud, selle tähtsust meie jaoks. President lõpetas kõne mõttega, et Eesti ei ole valmis, ega saagi valmis, seda koguaeg ehitatakse paremaks ja paremaks.
Presidendi kõne analüüs
ReplyDeleteJanis Ardel 12d
President Toomas Hendrik Ilvese Vabariigi aastapäeva kõne oli sel aastal teistsugusem kui varasematel aastatel. Selle aastases kõnes ei ole president peaaegu üldse käsitlenud poliitilist teemat, vaid üheks peamiseks teemaks oli üksteisest hoolivus, teineteise sallimine ning märgata abivajajat enda ümber, et ulatada temale abikäsi.
Presidendi kõne ülesehituses oli alguses kohe leinaminut mälestamaks Haapsalu lastekodus hukkunud lapsi ja nende lähedasi. Ilmselt ka selle tragöödia pärast oli presidendi kõne esimese poole tonaalsus kurvemat ning rohkem kaasatundvat nooti, kuid kõnet üldiselt vaadeldes on presidendi hääletoon rahulik.
President mainib oma kõnes, et Eesti taasiseseisvumisest on mõõdas 20 aastat ning kiidab sellega eestlasi, et selle ajaga on saavutatud siin, Eestis üks suur ime, on loodud turvaline ja õigel teel olev riik ning tihedalt seotud muu maailmaga, eeskätt Euroopaga.
Oma kõnes tuletab president Ilves meelde, kes on Eesti kõrgeima võimu kandja - rahvas. Ilves manitseb kõiki Eesti Vabariigi kodanikke valima minema, kuid mitte ainult valimised ei ole rahva kõige olulisem kaasarääkimine Eesti elus. Igaüks meist saab ise midagi korda saata, et elu paremaks siin muuta osaledes ühiskondlikes organisatsioonides.
Peamiseks põhiprobleemiks tõi Toomas Hendrik Ilves üksteise sallivuse ja hoolimise. Ta rõhutas kui tähtis on, et meil oleks suurem ühtekuuluvus tunne, et me märkaksime abivajajat. Hoolides üksteises ja sallivust kasvatades saame muuta Eesti elukvaliteedi paremaks, ei ole vaja pelgat suuremaid palku ega suuremaid numbreid SKT's.
Sel aastal oli presidendi aastapäevakõne teistest veidi erinev. Ta ei rääkinud peaaegu üldse poliitikast ja keskendus muudele teemadele nagu näiteks inimeste omavahelised suhted ja hoolivus.
ReplyDeleteKõne alguses palus ta kõigil püsti tõusta, et mälestada Haapsalu õnnetuses hukkunuid. Oli tunda, et kõne esimene osa oli selle juhtumi pärast ka veidi kurvema tonaalsusega, aga üldiselt rahulik. Ta rääkis kui tähtis on, et me üksteisest rohkem hooliksime ka siis, kui pole mingit õnnetust juhtunud. Mulle meeldis, et ta rõhutas kui tähtis on kokku hoida.
Üldiselt tundus, et presidendi kõne stiil oli innustav, ta ütles rahvale, et tuleks rohkem endasse uskuda ja vaadata ümberringi, kui hästi me oleme oma riiki arendanud. Samuti mainis ta, et inimeste vaimne heaolu on tähtsam kui mingid majanduslikud numbrid.
Mulle jäi silma, et eelmisel aastal ta mainis samuti okupatsiooniteemat, aga siis vaid seda, et me peaksime uhked olema, et sellest üle oleme saanud. Sel aastal ütles ta otse välja, et me peame selle lõpuks minevikku kirjutama ja sellest üle saama. Tunnen samuti, et eestlased on selles ajas liialt kinni.
Kõne oli liigutav ja president suutis sellega inimesteni jõuda. Meedias sai see peamiselt positiivset vastukaja ja selle üle on hea meel.
Grete Hints 12D
Meie vabariigi presidendi kõne 24. veebruaril algas leinaseisakuga Haapsalus hukkunute mälestuseks. Terve kõne oli valdavalt nukrameelne ning president paistis olevat murelik Eesti edasise saatuse pärast.
ReplyDeleteTänavuses kõnes ta pööras rõhku rohkem inimkesksetele teemadele, mitte niivõrd poliitilistele sündmustele.
Ta toonitas, et inimesed peaksid usaldama üksteist rohkem ja muutuma hoolikamaks teistsuguste suhtes. Peaksime tunnustama oma riigi inimesi ise, mitte ootama kui seda tehakse välismaal. Tema arvates on Eesti edasise arengu põhiküsimuseks elukvaliteedi tõstmine, et elada saaks igalpool Eestis, mite ainult keskustes ja kõik, kes siit ära on läinud, tahaksid tagasi tulla.
Meie riik peaks muutuma avatumaks, tuleb lõimuda Euroopaga. Eesti rahvas tahab ausat riiki ja peab osalema selle kujunemisel nii valimistel osalemisega kui igapäevaeluga. Ta rõhutas eriti seda, et kodanikud peaksid riigis toimuva vastu huvi tundma koguaeg, mitte ainult valimiste ajal.
Eelmisel aastal oli presidendi kõnes põhiliseks valupunktiks tööpuudus, selle leevendamine ja sellega toimetulek. Samuti peatus presdent haridusprobleemidel ja haldusreformil. Samas kiitis ta Eesti saavutusi, mis on aja jooksul korda saadetud. Samuti kõlas seal ka mõte, et me igaüks saame oma riigi heaks väga palju ära teha, millele ta pööras tähelepanu ka tänavuses kõnes.
Kattre Adramees, 12D
Tänavune presidendi kõne oli positiivne ja hästi meelestatud ning peamine rõhk oli väärtustel. Ta viis oma kõne läbi veenvalt ning rahulikult, tundes muret Eesti heaolu pärast. Kõne algas kurva sõnumiga, tragöödiaga, mis vapustas meid pühapäeval Haapsalus toimunud tulekahju korral ning see sündmus paneb rohkem hoidma meie lähedasi.
ReplyDeletePresident Toomas Hendrik Ilves kutsus oma kõnes Eesti rahvast keskenduma järgmisel kümnendil ühiskonna elukvaliteedi parandamisele, avatusele ja sallivusele. Ta sõnas, et kõik meid ümbritsev on meie endi teha. Suur rõhk oligi väärtustel, mis tuleneb Euroopas olemisest. Eesti riik peaks rohkem näitama enda kultuuri teistele riikidele. Oma iseseisvuse oleme me saavutanud ja suutnud ka teistele näidata, et nii jääb ning nüüd on aeg ennast tõestada kui ühtse tervikuna Euroopas.
President puudutas ka tänavuses kõnes tööpuudust, kuid mitte sellisel määral kui 2010 aastal. Ta tõi endiselt välja, et ainult teineteist aidates, saame saavutada rahulolu. Kui eelmise aasta kõne lähtus ainult majanduskriisist ja tööpuudusest, siis selle aastane kõne puudutas neid teemasid vähem, seega on tööpuuduse protsent tunduvalt paranenud.
Sarnane probleem eelmise ja selle aasta kõnes oli Eestist lahkumine. Üha enam noori läheb välismaale õppima, inimesed lähevad mujale tööle või leiavad, et neid tunnustatakse mujal rohkem. Ilves tõi välja, et me oleme kitsid kiitma ja tunnustama oma tublisid ja andekaid enne, kui nood pole väljaspool Eestit tunnustust leidnud. Elukvaliteeti ei loo mitte kunagi valitsus, seda ei saa sätestada parlament ega kuuluta välja president. Seda teeb rahvas ise.
Juhan Kivirähk tunnustas,et president on olnud järjepidev– juba oma ametisse astumise kõnes rääkis ta kodanikuühiskonnast ja sellest, et kodanikud on riigi peremehed, mitte kliendid. Seda teemat on president puudutanud peaaegu kõikides oma kõnedes ja see tuli välja ka praeguses kõnes.
Presidendi kõne oli hästi seatud ning pani kuulama ning kaasa mõtlema.
Sindy Saarkoppel 12D
2011. aasta presidendi kõnes kõneleb Eesti president Toomas- Hendrik Ilves õpetlikult riigi majandusliku, vaimse ja poliitilise heaolu tähtsusest, ent võrreldes eelmiste aastate sõnavõttudega puudutab president viimast teemat vähem.
ReplyDeletePresident peab tähtsaks, et ausus kehtiks igale inimesele igas valdkonnas, samuti valimistel ning erakonnapoliitikas. Ta leiab, et elu kujundamiseks on võimalus valimiste kuid ka kodanikuühenduste kaudu ning hindab viimaseid kõrgelt. Tuues nende tugevuseks ühiskonna mõjutamise, kaaskodanike aitamise, keskkonna parandamise.
Probleemina toob president välja madala enesehinnangu. Samuti on vajadus uue linna- ja vallareformi järele, korralik haridus, arstiabi ning toidukauba kättesaadavus peab olema jaotatud piirkondade vahel võrdsemalt.
Puudutamata ei jäänud tööpuuduse ning Eesti elukvaliteedi teemad. President on veendunud, et just elukvaliteet mõjutab Eesti edaspidist käiku ning arengut, mida saab ennekõike mõjutada rahvas.
Võrreldes eelmise aasta presidendi kõnega leidis tööpuudus märkimisväärselt vähem tähelepanu ning sellest kõneldi natuke rõõmsamal toonil kui mullu. Samuti peatus Toomas- Hendrik vähesel määral poliitilistel küsimustel, hoolimata selle teema suurest aktuaalsusest just praegusel valimiseelsel perioodil, mil oleks oodatud rohkem presidendi õpetust rahvale.
Meie presidendi, Toomas-Hendrik Ilvese, kõnes toodi südamlikult ning õpetlikult välja Eesti riigis seisnevad probleemid, nende seletus ja võimalikud lahendused.
Kask Reelika
12d
Presidendi kõne 24. veebruar 2011
ReplyDelete24. veebruaril, Eesti Vabariigi 93. aastapäeval pidas president Toomas Hendrik Ilves traditsioonilise riigi sünnipäeva kõne. Selleaastane kõne oli võrdlemisi inimlik ning suunatud peamiselt eetika ning moraaliküsimustele. Võrreldes varasemate aastatega, ei rääkinud president sel aastal niivõrd riigi majanduslikust olukorrast ega ka poliitikast. Kõne temaatika võis olla mõjutatud Haapsalus toimunud põlengutragöödiast ning seetõttu alguses ka kurvema alatooniga. President väitis kõnes, et on seadnud omale eesmärgiks muuta Eesti rahvast sallivamaks ja hoolivamaks ning soovis, et eestlased ei näitaks oma hoolivust ja kaasatundmist ainult siis, kui rahvast on tabanud mõni tõsine vapustus, vaid pidevalt, igapäevaselt. Ilves kirjeldas kõnes eestlaste, kui rahvuse ajalugu ning sellest tulenenud eestlaste suletust. Ta püüdis rahvale meelde tuletada, et inimeste rahulolu ja parem tulevik ei sõltu niivõrd riigist, kuivõrd inimestest endist ning nende suhtumisest. Kõne oli südantsoojendav ja julgustav ning tekitas ühtse rahva tunde. Kõne ei olnud tüüpiline majandust ning riigi olukorda kritiseeriv, vaid pigem aja maha võtmine ning hingele keskendumine. Prsident julgustas rahvast usaldama iseennast ning uskuma oma kaaskondlastesse ja kaotama hirmu, mis valitseb Eesti rahvast seoses minevikuga. Eestlased on üksteisele toeks ning hoolimata meie vähesest rahvaarvust, oleme siiani väga hästi hakkama saanud ning saame ka edaspidi, peaasi, et me ise tahame ja julgeme raskustele vastu hakata.
Helena Hiis 12D